Neljapäev, 24. detsember 2009

Veealune maailm

Heipsa. Nagu Art siin ennist seletas, ujusin ma tana haidega, onneks mitte maffiakeeli arvatuna. Kaisin sukeldumistripil ja see oli vaga tuus, nagin esmakordselt oma pisikeste punnis silmadega naiteks vasarhaid ja galapagose haid, vasarhaide puhul avaladas ilmselgelt peale nende lommi loodud nina sugavat muljet see, et nii suurt hunnikut haisid ma polnud korraga nainud - ma loendasin umbes 15 isendit uhes suures pundis. Kaisime sellises sukeldumiskohas, mil nimeks Gordons Rock, ja kuigi seal ei olnud mingit korallriffi nii suure hulga varviliste kaladega nagu voib naha indoneesias, tais voi punases meres, laheb teine sukeldumine raudselt mu isklikku top 3e. Esimene oli kah suht lahe ja silmatud sai moningaid vaiksemaid vasarhaide gruppe ning rifihaisid ja tapilist raid, mis justkui holjub labi vee, saba taga, aga teise ajal lisandusid siia veel merilovid, keda vilksti ules ja alla ujumas korda kaks nagin, kilpkonnad, kes vee all pole sugugi kohmakad loomad, eelpool mainitud suur vasarhaide grupp, rifihaid, moned vaga huvitavad meritahed, barracudad ja hunnikutes vaiksemaid kalu. Sain isegi teiste tehtud pildid ja paar videot sukeldumispoest kaasa, nii et kunagi vahest isegi naete mida ma siin seletan. Seltskond kellega kaisime oli suht rahvusvaheline ja vaga erineva kogemuste pagasiga, oli ule 1000 sukeldumise teinud taanlane ja teist korda veealla lainud jaapanlanna, paadis pesitsesid veel ka kaks hollandlast, kellele eraldi vaike sukeldumise A ja O tehti ja esimest korda vee all hingama pandi. Mina kaisin ara umbes 30 m sugavusel ja hiilgasin loomulikult sellega, et hingasin koige rohkem - ehk siis sain alati suht esimesena oma ohutagavaradest jagu, kurat, 6-7 liitrit kopsu, mis magedes ja maa peal uldse on igati kasulik kraam vee all vaga kaugele ei vii ja vaga kaua veealust ilma nautida ei lase (mingi 40- 45 minti sukeldusin umbes molemal korral vast). Jaapanlanna selle eest hiilgas loomulikult meil sellega, et liikus ules alla esimesel sukeldumisel nagu suuna kaotanud kosmosesustik, mis sukeldumisel, igaks juhuks mainin, on kuradi ohtlik. Ohutuspeatuse tegemisel (et tusistusi ei tekiks peale sugaval kaimist, tehakse ca 5m sugavusel 3 minti pausi tavaliselt), suutis ta koigepealt umbes meetrini pinnast jouda ja siis uuesti umbes 15 meetrini vajuda monekumne sekundi jooksul, aga eks tal oli veits liiga palju kaalupomme kah voo peal. Uldse selgus rahvaga raakides huvitavaid asju, naiteks taanlane oli siin jummalast juhuslikult, tahtis teine mehikkosse lennata, aga naed, maru jama, amsterdamis sadas lumi maha ja lennud ei lainud, uut pakuti lennufirm poolt peale joule. No nii kaua ei tahtnud aga oodata, seega, vaatas mis riikidesse saab lennata, mingi 5/ndal katsel mehhikost lounasse liikudes Ecuador, ja volia, siin ta on. Hoolandi paarist mees jallegi, oli mingi teletootaja, kes tegi umbermaailmareisi kolmemastilise purjekaga ja mingi rahvaga ja saadet sellest, kurat, ja talle makstakse selle eest. Ilmselgelt meil on elukutse valikuga miskit Artiga nihu lainud...

Igatahes, olen rahul paevaga, sukeldumine just liiga odav lobu pole, nii et eks nais, kas veel siin veealla lahen. Panime lukku ka oma pikema kruiisi, pohimotteliselt teeme mingi 4 paevase tuuri lounapoolsetel saartel, lahkume puhapaeval, see raisk, nagu iga asi siin saartel maksis kah paris mitu kulli, aga noh, kui siin olla, siis alterntiivkulu mitte ringi vaatamisest oleks ikka oluliselt suurem, kui majandusterminitesse minna. Puhapaevani tsillime niisama, tana vahest vaike diskoteeka, homme vaatame siinsamas mida naeme, ma kain Darwini keskuses kus Art tana oli ja mis suht seks pidi olema ning voibolla kaime veel paeva kaks ara korval saarel, mis on saarestiku suurim, San Isabel oli nimi, kui miskit kuskil malusoppides sassi ei lainud. Igatahes, karta on et lootma peab ning senine kogemus naitab, et Galapagose fauna ongi nii kreisi kui raagitakse.

Ja otse loomulikult, koigile ilusaid joule, loodetavasti on ilusti lumi maas ja nad on valged, meil oli siin tana 27 kraadi, ohuniiskus 83%, vee temeperatuur 26 kraadi, ainsad valged kaljud mida nagin olid sellised linnusita koguse tottu, mingit joulutunnet seega ei ole ja kuupaeva sain teada arvuti taha istudes. Artile joulukingitus on kah ostmata, aga loodan, et ta on kuupaeva osas sama ignorantne kui mina :)

Massa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar