Esmaspäev, 7. detsember 2009

Magedest lopetuseks

Nii nii, ma naen et Art norib tuli jalle. Mitte et maelu lopuni eitaks, et peale eilset viisakat olemist ma oleks magava Rauno kaest talle olut pakkudes meie toas kusinud, miks Artjom ja naised teises telgis (ehk siis miks teise toa rahvas magab) on ja miks nad uldse siin telgivad, aga kui seda tuleb ette heitma Art, kellest saaks maailma parim sekretar, kui arvestada, kuidas ta bussifirmade nimesid peale kuuendat olut ja seistsmendat fernet colat otsingusse trukib, millest koomilisemat pilti pole olemas, siis I rest my case.

Kui nuud aga tosiseks minna ja otsad kokku tommata, siis tahaks paari asja oelda. Esiteks / meie magedes kaik on selleks korraks labi ja tuleb todeda, et tippu joudis eestalstest vaid uksikuritaja Tarmo Rika, ehk siis ainult masendav 13/st 1 - meioe grupist ei joudnud tippu keegi, raisk. Meie kaitseks tuleb oelda, et joudsime siia liiga vara, hooaeg hilines ja seetottu ei teinud tippu ka praktiliselt keegi teine / teame kindlalt veel 2 tegijat. Nagu hiljem selgus, ja Art ka utles oli meil oma sanss / sel samal paeval kui Tarmo asja ara tegi olime ka meie taisvarustuses ja mineku valmis, kuniks Alar utles, et asjast miskit valja ei tule ja ilm on liiga sitt. Kurat, pean ausalt tunnistama, et kannan selle vale otsuse parast talle veits vimma, kuigi olen kokkuvottes ekspeditsiooniga rahul / isiklik rekord 6000 m sai ju tehtud. Siinkohal tahakski veits konstruktiivset kriitikat teha, Alar, kui sa seda loed, siis loodetavasti aitab see tulevikus asju paremini ajada. Luhidalt kokkuvottes /ekspeditsiooni puudustest raakides tommaks nad kokku kahe suure punkti alla.

1) Kurat votaks, me elame info ajastul / no kui Aconcaquat minna vallutama ilma ilmateateta, siis ei saagi ilma meeletu joppamiseta teisiti minna. Ilma Sat teklefonita, on Aqoncaqua tripi tegemine lihtsalt rumal, maksab see nats voi mitte, aga enne loobu Plaza de mulases paarist lunchist kui hadavajalikust infist. Vota oppust Rikast, voi monest valismaa ekspeditsioonist, milleks kobada pimeduses?

2) Ekspeditsiooni juht, kuradi kurat, peab hoolitsema info liikumis ja konkreetsuse eest. No fukk, keegi ei taha purjetada nii, et kapten utleb paudiks klaar, ja siis veerand tunni parast kusib, et kuidas on poisid, laseme samal kursil edasi? No andke andeks mu roppu suud, aga nii ei saa rallit soita. Kui kellegil on halb, siis utled talle, et kulle tuup, nuud tommad alla ja koik, mitte ei aja mingit huina muinat. Kui lamme maele on sul plaan, et nuud teeme asja nii, meil on vaja 15 toidukorda ja need ostame uhiselt, voi igauks ostab endale 15 toidukorda, mitte et lamme poodi ja krabame mingit varki (ning ainus tahtis punkt on, et kas on piisavalt rummi). Kui on vaja teha 15 tundi poletil, siis votame kaasa 17 tunni jagu priimuse bentsu, mitte ei kanna ules nii palju gaasi, et voiks Talibani ohku lasta / no putka vaht kull, me toime Raunoga alla 7! ballooni gaasi, millega oleks saanud terve Argentiina maha poletada. See ei 0le normaalne, et selleks, et kell 4 oosel teada saada, et on voetud vastu otsus, mitte tippu minna, pean mina, peale seda, kui Raul on pool tundi vett keetnud, 3 meetri kaugusele korval telki putkast ronima, saamaks teada, et ei, tippu minek on teadamata ajaks edasi lukatud. Ei, nii ei saa rallit soita. Uhesonaga / konkreetsust ja plaani on nats vaja teha / ja jagada. On andeks antav, et iga otsus ei lahe takke, naiteks, et me otsustame tippu mitte minna, kui ilm on selleks sobiv, kuid on andestamatu, et algusest lopuni valitseb korralagedus, kui ei suuda tagada uksi seda, tuleb votta abiks kohalik giid (9 uks on ilmselgelt sitt suhe).

Ehk siis 2 punkti kokku / tahaks loota, et jargmine ekspeditsioon on olemas selgem kava ja infovahetus, ma saan aru, et eesti magironimismaastiku turism on konkurentsi mottes hore, aga kui neid kaht elementaarset viga ei paranda pole sel uldse tulevikku, eesti patrioodina tahaks, et seda oleks...

Nii, nuud kus olen koik normaalsed blogi lugejad oma sapipuhanguga kaameks ehmatand, kordan veelkord ule, et ise olen happy puppy ja asja vaga sudamesse ei votnud, aga lihtsalt, tuleviku ekspeditsioonide huvides, ei saand mitte vaiki olla.

Jargmine reportaaz Arti seiklustes klaviatuuri man peale tehnilist kogust alkoholi tuleb arvatavasti juba boliiviast.

Ja muideks, seksikamaid pilte ja videosid kui mjina mae peal tegin pole kellegil, aga nende nagemiseks peab Raunole, kes mu malukaardiga eestisse lippab, pugema. Ning lisaks, on mul veel kompromaat video Artist, mille ma eluga riskides tegin (postimajas on pildistamine keelatud), kuidas ta Argentiina tolliputka uksetaga pingil poonab.

Massa

2 kommentaari:

  1. pole hullu, poisid, lõppude lõpuks ei kao ka meie oma Munamägi kuhugi. laske sama vürtsikalt edasi.

    VastaKustuta
  2. Lihtne ju. Edaspidi palkab Alar Arti endale sekretäriks. Ja ongi korralagedus likvideeritud. Aga muidu sai mulle juba Elbrusel selgeks, et Alar ongi natuke liiga etevaatlik. Kohati võib see tegelikult hea olla - mägedes ei ole tarvis võtta arutuid riske. Samas ma oleks ikka MEGAKURI olnud kui ta oleks mu tookord sealt mäe otsast alla saatnud, mida ta peaaegu pidi tegema, kuna minu üliaeglane, kuid suhteliselt ühtlane tempo jäi arusaamatuks. A no me proovime mehega jaanuari lõpus kohalike giidide juhendamisel ning ühtlasi olles eelnevalt kõikvõimalikest nõuannetest ja muust tarkusest tühjendanud teie kaks nais-naabertelkijat. :-)

    VastaKustuta