Reede, 18. detsember 2009

Cuzcos

Tervitused. Peab austlt tunnistama, et seekord reisi tempo sedavord kiire olnud, et blogimine on taitsa vaeslapse ossa jaanud, katsun tsiba seda asja siin parandada.
Joudsime just asja tagasi Inka Traililt ja Macchu Picchust, utleme nii, et tana oli ikka ule moistuse hard core kultuuri paev, imesime endasse vaateid ja varemeid iga pooriga nii palju kui mahtus, tousime hommikul kell 4, et siis hommikusoogi peal peale kahetunnist kiirmatka paikse varavasse Macchu Picchul ilma soomata ja joomata kella 13 ringi trallida. Macchu Picchu on vagev, selline kombinatsioon magede ja vana arhitektuuriga, et sonadega seda kirjeldada on suht voimatu, mitte ilma asjata pole ta louna ameerika enim kulastatav vaatamisvaarsus. Sellest ka tema suurim norkus - no maa ala on kull suht viisakas, aga nii kuradi palju turiste trambib seal ringi et see pole isegi naljakas, ja praegu veel oli vihmaperioodi tottu (meil vedas ilmaga) low season...

Aga tegelt voiks asjadest ja Inka trailist raakida vist algusest peale. Kui suht ilma viperusteta Cuscosse olime joudnud traavisime sedamaid oma tuuri korraldaja firma officesse (Alltreck Cusco), maksime ulejaand balance ara ja kinnitasime seega et ikka joudsime ilusti koige naha ja akrvadega oigeks ajaks kohale. Selgus, et grupis on veel neli uus meremaalast, uks abielupaar ja kaks umbes meie vanust neiut ja kolm ca 20st austraalia neiut. Tundus suht OK, tagantjargi vaadates voiks oelda, et koik olid parajad memmekad, eriti mingit aktiivsust kuskilt poolt midagigi teha sealt ei tulnud, aga see vois ka sellest tulla, et neil lohv suht tuhi oli suurest matkamisest enamus aega. Meite jaoks oli peale Aconcaguat see matkamise pool seal rohkem nagu jalutuskaik pargis, uks paev pidi jalad kohu alt valja votma, kui teine paev ule Dead Womans Passi sibasime ja paeva jooksul tuli 1400 m tousta ja siis 700 laskuda, rada oli suht hea ja see tegi asja lihtsaks, astmed veits kaisid pinda vahepeal. Kronoloogiliselt vaadates, siis esimene paev oli puhta soojendus, lasime mingi 10 kilti (ehks siis vast 3 tundikondimist) mooda suht tasast maad (no nii tasane kui ta Andides olla saab :)), moned monusad vahepalad arheoloogilistes paikades ja ohtul keerasime mingi kohaliku majapidamise hoovis telkidesse kulili. Otse loomalikult oli meile kui valgetele inimestele kaasa pandud terve tagumikutais kandjaid, kokku 9 peale 9 (kaks olid sh kokad ka) lisaks kaks giidi, Edwin (pohigiid) ja Joel. Me Artiga kandsima oma nani ise, nagu ka usmeremaalased, aga noh, eks toit ja telgid ja toidutelgid ja pesukausid ja palju sellist motetut nanni tuli ikka meilegi uhes tarida. Toidukorrad 0lid ikka mitmekaigulised, asi oli kuninglik uhesonaga.
Teine paev oli siis fuusiliselt asja nael, nagu pogusalt eelpool mainitud, andis ikka ronida, kuradi hull oli ikka vaadata kogu seda keel ripakil valgete turistide hordi, kellest 25 kilose kotiga porterid vups ja vups mooda lidusid. Ise liikusin kull porteritest kiiremini, aga no kott oli kah vast veits pealt 10 kilo. Uldiselt tekkis siuke tunne meil, et valge rass raisk sureb valja, no nii ei saa rallit soita kui iga siukse pisikese asja peale noored suured tugevad inimesed pillima tahavad hakata. No muidugi, eks meil oli vast korgusega kohanemise eelis kah (tousime 4200 peale seal korraks) aga see uldist pointi ei muuda. Samas muidugi, eks valge inimene pea ajudega puuduva vintskuse tasa tegema, porterite kontingendi kohta ei saa jalle kuidagi vaita, et nad ulearu geniaalsed oleks olnud oma vagagi muljetavaldava vintskuse juures - samade telkide ules panek eri kohtades oli alati uus puzzle ja katsumus. Uhesonaga, meie Artiga oleme, targad tublid ja ilusad, teised aga kas lollid voi la9isad :). Paeva lopetasime orupohjas, mis oli vagagi ilus, kui ainult jalle - neid va meiesuguseid avastajaid seal nii palju poleks olnud. Gruppe suuruses 3 kuni 20 oli samas laagris oma paarkummend. See oligi kogu selle treki juures koige hairivam, loodus on mega kena, ajalugu on olemas, aga asi on nii popp, et seda nautida ei saa. Seetottu voibki olla, et tasub lihtsalt mingi alternatiivne trekk teha, voi lihtsalt oo Aquas Calienteses veeta ja hommikul vara vara Macchu Picchut vaatama minna ja seal hoolega ringi rallida.
Kolmas paev oli siuke tsill prill, veist ules, veits alla, moned varemed ja ohtul taas suur uhine laagripaik, kus lisaks olemas ka restoran baaar, kus me Artiga giididega veits vennastusime. Giidid olid meil igati muhedad, oma mite paris filigraanse inglise keele oskuse tegid nad tasa suure puudlikkusega ja teadmised olid neil korralikud nii ajaloo kui taimestiku ja muu koha pealt, vaga viis.
Ja tana siis, vaike ronimine paikese varavasse, kust Macchu Picchu taitsa kenasti peo peal on,



voi noh, oli meile, kes me suht vara sinna joudsime, mingi hetk viskas sellise pilve sinna ette, et miskit polnd alla naha. Siis tehti meile tuur ja saime taitsa targaks inkade teemadel, kuda nad pooripaevi jalgisid, ohverdasid, kive loikasid ja lihvisid, maisi kardulaid kasvatasid, sidet pidasid ja kauplesid jne. Ja siis ronisime Artiga Wayna Picchu otsa, mis siis on mae otsas asuv (400 m korgemal) pisike inkade ehitis, kust signaliseeriti teistesse asulatesse Macchu Picchu uudiseid. Vot need olid vaated, mis sealt avanesid, kuradi kahju, et see arvuti siin keeldub mu malukaardi lugejaga suhtlemast monuga paneks siia vaikse pildi ules - no leidsin nuud Guayaquilis abivalmima arvuti:),






Omamoodi huvitav oli ka, kuidas laamad mooda varemeid ringi tuterdasid ja eri poose votsid, omamoodi elukad.



Uks oli isegi Wayna Picchu tipus, no kurat kuda ta sinna sai ma ei tea, see tee ja trepp oli ikke ule moistuse jarsk mis sinna viis. Lisaks elas seal tipus uks koer, arvatavsti samuti pisikese magikitse vere lisandiga. Igatahes - kui Macchu Picchule minek, siis igathes, tasub ronida sinna otsa, inimeste arv kellele seda lobu lubatakse on kull piiratud 400 paevas, aga kui korghooaeg ei ole, siis kiirelt kohe sinna lipates ja end regades, peaks saama kull. Kaisme veel veits nurga taga vaatamas ka Inka silda, no kuradi hamastav, kuidas nad on tee rajanud pustloodis kalju seinale karniisi mida mooda liikuda saab, kuigi see oli enamasti ikka tsiba ule meetri lai, oli paarsada meetrit alla poole kukkumise voimllkkus kuradi suur ja norganarvilistel votaks see pilt seal tsiba vedelat raudset puksi. Aga vaade jallegi ulemoistuse paeluv. Nojaa peale seda siis, kui naha poorid mis 4 paeva dusi polnd nainud olid viimseni kultuuriga taidetud, tulime bussiga Aquas Calientesesse ja sealt rongiga ja bussiga siis tagasi Cuzcosse.

Kurat, kui ma siin juba nii kirjutamishoos olen, siis panen paar sona Boliivias tehtud Salar de Uyuni retkest kah, mis ajapuudusel taiesti ebaoiglaselt vahe kajastust leidis kogu omas hiilguses. Nagu Art poiss raakis, sellist asja pole varem nainud. Esimene paev porutasime Uyunist siis soolakorbe, hakkasime nii vaikselt otsast avastama, vaadates kuidas servast seal soola koguti, seda kirvega kuubikutesse raiudes, et loomadele anda. Aare aladel oli see 12000 ruut kildane korbelahmakas siuke kergelt helepruun , tolmust mis umberkaudsetelt magedelt sinna langenud oli, asja sudamesse joudes oli aga tunne nagu oleksime suurel lumevaljal, millele keegi on mesilaste karje joonistanud, uskumatu pilt. Asi selles, et iga aasta vihmaperioodil kattub korb veega, mis siis kuivab, nii jaab taitsa sile vali. Kui marja soolamassi seest omakorda vesi aurustuma asub, tekivad murdejooned, mis tekitabki karje illusiooni. Parima vaate sellest saime Kaktuse saarelt, mis oli kalasaare nime sand kuju jargi, vaatsime mokk tollakil, pildistasime ja tegime kunstfotosid ja siis jalle vaatasime mokk tollakil. Ohtuks laksime soolahotelli, taitsa soolaplokkidest tehtud, porand ilusti soolaga kaetud ja kogu sisustus soolast. Voibolla oli asi veits ebaseaduslik, voibolla mitte (mingi jutt on, et siukseid ei voi ehitada), lahe oli igastahes.
Teine paev moodus Flamingode tahe all, no ikka lahedalt ja kaugelt ja igast asendist sai neid vaadeldud ja pildistatud, Art oma korraliku Zoomiga sai selliseid pilte kuidas nad endal tiiva alt kirpe otsivad et oi oi oi. Aga minu jaoks oli tipphetk ikkagi Laguna Colorado, ehk punane jarv, taiesti uskumatu mineraalide sisalduse tottu punane vesi valgete vaavli ja soola kallaste ja triipudega








flamingod sees ujumas, kirjeldamatu. Ja siis veel vulkaanid viimasel paeva ja mudaaugud ja soojavee basseinis suplus valjas oleva kulma ilmaga ja asja juurde veel igati hea seltskond *ma sellest vist veits mingis kommentaaris kirjutasin juba). Kogu see vark oli tasemel, tuuri tegime siukse firmaga nagu Andes Salt Expeditions, juhuks kui keegi on minemas, ainus hada oli, et giid jonnis esimene paev ja ei taht inglist raakida, hiljem saime teada, et see asi vist oli selllest, et talle autojuhi palka pakuti. No aga kokkuvottes, tuus.

Nii, aga nuud on asjalood nii, et tarvis veits loogastuda, lahme porutame keresse uhe siinse kohaliku horgutise - Merisea :), teeme seda restos mis on meil trekil kaasas olnud koka oma ja paale seda lamme linna peale lallama (algul kohaliku salsateeki ja hiljem turistidele moeldud diskoteeki vast) koos uhega oma Macchu Picchu giididest, Joeliga. Kavas on testida ka kohalikku napsi Piscot. Homme puhkus ja siis ulehomme lendamegi juba Galapagosele, Guayaguili kaudu. Kaju on selle reisi juures sellest, et natuke kiirustades suuri vahemaid labides, ei jaa mingit aega kohalikku kultuuri suubida, vaita, et me Argentiina voi Boliivia voi Peruu inimeste kohta mingeid meeletuid avastusi voi uldistusi olme teinud voi oskaks teha, on puhas jura. Kull aga naeme me ilusti rahulikult ara 4 suuremat atraktsiooni mis siinsel mandril meie jaoks on: Aqoncaqua kogu oma voimsuses, taiesti hammasatav Salar De Uyuni soolakorb ja sealsed jarved ja vulkaanid, Inkade parand Macchu Picchu naol ja vaidetavalt ule moistuse suureparased Galapagose saared oma erilise faunaga. Muu jaoks tuleb kunagi tagasi tulla, pooleteise kuuga ei joua kahjuks lihtsalt rohkem.

1 kommentaar:

  1. Tere!
    Kohalik diskoteek ule vaadatud, sai kohalikega tantsitud ja natukene Piscosauerit joodud. Parast sai veel istumas kaidud, nii et varavalges joudsime alles tagasi. Kui Massa kunagi varsti kargu alla votab, lahme kolama natukene linna peal ning teeme kohustusliku ostlemistuuri ara. Tana loodetavasti ohtul nii pikalt ei lahe, kuid eks kae. Nagu Massa juba kirjutas, siis homme liigume Galapagose suunas edasi, loodetavasti saab lahe olema. Hoidke lipud korgel!
    Art

    VastaKustuta