Laupäev, 14. november 2009

Olukorrast riigis

Teisipäeval (17.11) asume lõpuks teele. Tundub, et olulisemad asjad on koos (esimene proovipakkimine tehtud, puudu olnud asjad on organiseeritud või organiseerimisel – vahemärkusena, et kui matkamisega seotud varustust vajate, siis parim valik on Nõmmel asuvas matkapoes) ja üha tihedamini liiguvad mõtted reisi peale. Parafraseerides Saksamaa jalgpallurit Andreas Möllerit, siis kehaliselt olen tugev, füüsiliselt ka kõik ok. Tegelikult ei ole piisavalt trenni saanud viimasel ajal teha, nädala keskel külmetasin ennast natukene. Katsun homme veel seljakotiga paaritunnise kerge treeningu teha, kuid sõltuvalt enesetundest võib see ka vahele jääda. Muidu tervis ok, liigeste jaoks olen erinevaid tablakaid söönud, lisaks võtsin probiootikume seedetrakti tugevdamiseks. Enne Aafrikat võtsin Lactot ja otsustasin ka seekord selle peale jääda. Ei tea, kas asi vaktsineerimises (laadimine jäi samale ajale) või milleski muus, kuid kuidagi imelik tundus see kuur seekord. Selline tunne nagu oleks Poola õunu söönud, kogu aeg vars tagant kipitas.

Seniseid blogi sissekandeid vaadates tundub, et reisi peamine tipphetk on Aconcagua. Ise loodan, et ka teised sihtkohad on lahedad. Piltide ja videode järgi tundub Salar de Uyuni igati muhe olevat, aga vaadake ise: päikesetõus Salar de Uyuni’l. Macchu Picchu tundus alguses lahe olevat, kuid täiendavaid materjale lugedes on vaimustus natukene üle läinud (loodetavasti tuleb tagasi). Ootused on kõrgel ka Galapagosega seoses, ühte huvitavat filmi nende saarte tekkimisest, arengust ja sealsest faunast/florast saate vaadata siin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar