Heia

Mõtsin, et paiskan siis kah veits müra eetrisse, et asi siin peris monoloogiks ära ei kisuks. Ma vaatan, et Artile on blogimine täitsa meeldima hakand. Ainus oht siinkohal on see, et blogi saab enne reisilõppu täis ja tuleb uus teha :). Samas nõustun kalamees Arti ideoloogiaga selle kohta, et enne reisi tuleb koht sisse sööta, et pärast ei peaks rahvale ütlema, et kle tead ma ei viitsi sulle seletada kogu seda lugu otsast peale, mine loe blogi.
Boonus on see, et ma hakkan isegi juba peale siukseid informatiivseid kirjatükke aru saama, millesse kuradisse ma end jälle mässind olen, aga mis seal ikka, elu on seiklus. Pealegi, Al Bundy autoriteetsele arvamusele tuginedes saab nii veel naisi kah... Kuigi lõuna ameerikas peaks blondidel nagunii omad eelised olema, on nad siis tavalisest hõredamat õhku hinganud või mitte, nii et Art hoia alt, tuled veel Senjoriita kohvris tagasi :). See lause pani arvatavasti nii mõnegi juurdlema, et peaks kah äkki siukse retke tegema ja mõne teise jälle mõtlema, et nii, minu mees küll siuksele retkele ei lähe. Kui minu isiklikust motivatsioonist aga rääkida, millele Herr AA postitus ning Mr. AB video mind mõtlema pani, siis ei ole eelnev siiski üldsegi mitte käima lükkavaks jõuks (nii pugemise ja tuleviku perspektiivide mõttes mainin ära, et Eesti naised on ikkagi maailma kõige ilusamad ja lahedamad). Selle asja nimi miks ma kõiki siukseid asju teen on hoopis lihtne UUDISHIMU. See siuke vana inimkonda edasi- ja samas ka hukatusse viiv jõud, ühest küljest õppimist soodustav ja teisalt ohtlik omadus, mis meist kõigist inimesed vorminud on. Uudishimulikud oleme me kõik, ma arvan et ma ise selgelt üle keskmise. Olen mõelnud, et uudishimusid on mitut erinevat laadi - keda huvitab miks või kuidas, kes tahab teada fakte, võiks mingis mõttes isegi jagada ka mehelik ja naiselik. Naine küsib üldjuhul ju lugematul hulgal mis, kas, kus, kes, millal ja mis edasi sai küsimusi. Mees kasutab oluliselt tihedamalt sõnu miks ja kuidas. Loomulikult ei tähenda see seda, et mees või naine kas faktide või siis seoste kohta ükskõiksed oleks, kuid suundumus on minu meelest olemas. Ühesõnaga, mina lähen mägironima ja lõuna ameerikasse üldse ja galapagose saartele eelkõige selleks, et aru saada, miks inimesed kelle arvamusest ma lugu pean arvavad et see on mõnus ning et ise kogeda kuidas see tundub.
Nii, aga mulle tundub, et nüüd peaks fakte kah lisama, nais lugejatele mõeldes või nii :), kuigi, fakte siin blogis juba on mõni mu meelest, aga miskit siukest mida netist ei leia kah. Kindlasti teid huvitab, et kelle kuradiga me sinna mäe otsa ronima hakkame. Hetkel on meid grupis kes tippu lähevad vallutama 8 inimest (pluss veel üks orgunner kes poolele teele jääb), võibolla liitub veel 3. No 2 meist ilmselgelt tutvustamist ei vaja, kaine grupi juht Alar Sikk ka vast väga reklaami ei vaja, seega räägin 5-st viimasest. Ma muidugi palju neist ei tea, olen paar korda kohand aind ja ei teinud harjumusest ka korralikku tausta uuringut ja krediidi kõlbulikkuse arvutust nagu üks laenuhai kellega koos mäkke ronin, aga nii palju panin tähele, et 2 on naised ja 3 mehed. Ladies first nagu öeldakse: Üks neist, Aira on koolitaja, kelle õpetusest isegi olen osa saanud saades selgeks, et kui asi läheb puhhi kangelaste peale, siis mina olen Iiiah. Aira on paari mäe otsa ennegi ronind, näiteks Kili ja Gazbekk, tubli koolitajana hoolitseb selle eest, et piinlikku vaikust mäe peal ei tekiks :). Krisli (teine neiu) lasi juba lõuna ameerika poole jalga, ta tripib veits ringi enne mäge, tema kohta tean ma nii palju et meil on vähemalt üks ühine tuttav nagu reedel sulevi sünnal välja tuli. Unustasin rumaal peaga rohkem dirti sealt allikast uurida ja seega liiga palju siin kosta ei oska. Raulist saab meie tulevane telgikaaslane (koos Sikuga), jah me panime telgid paika kui kokku saime üks päev, Raul on senise põhjal otsustades see mees, kes asjad meie eest ilusti läbi mõtleb nii, et ka detailid meelest ei läheks, temast saaks minu meelest hea analüütiku. Ja siis on meil veel Peep kes on kõikse rohkem peale Siku mu arust mägedesse sattunud ja tema sõber Ulf (no vast sai õigesti nimi kirja), kes on meie oma külaliseineja rootsi kuningriigist, liitus meie teatritrupiga Peebu kaudu kellega ta vististi koos töötab. Aga eks tulevikus iseloomustame oma kaaslasi põhjalikumalt ja lisame fotosüüdistused ja kurdame nende ja üksteise kõigi jubedate harjumuste üle - sest kui oma elukaaslasest sa tööle minnes pääsed, siis reisikaaslastest mingeid 8 tunniseid puhkusi nimega töö võtta ei saa :). Seda ma juba kahtlustan, et ega Artiga koos telgis külm ei hakka, teades tema kärbi võimsust...

Ahjaa - selline lugu kah, et siin oli juba esimesi küsimusi, et kas me postkaarte kah saadame. No saab ikka, aga et administreerimine lihtne oleks, siis pane oma soov ja aadress kirja siia kommentaari, või kui tundub, et sa ei taha seda avaldada kartuses et pahad inimesed kah meie blogi loevad siis kirjuta üks osav email.