Andidest ja Aconcagua'st

Andid on maailma pikim mäestik, mille ahelikud kulgevad Lõuna-Ameerika läänerannikul põhja-lõuna suunal ligi 7000 km ulatuses (mäestiku ida-lääne suunaline laius on 200-700 km). Mäestiku ahelikud läbivad Argentiinat, Tšiilit, Peruud, Boliiviat, Kolumbiat, Ecuadori ja Venezuela. Andid on tekkinud ookeanilise laama liikumise läbi mandrilise laama alla.

Andid on maailma kõrgeim väljaspool Aasiat asuv mäestik. Kuna tegemist on noore mäestikuga, siis asub seal palju aktiivseid vulkaane (eristatakse nelja aktiivsete vulkaanide piirkonda: põhja, kesk, lõuna ja Austral piirkonnad; kõige aktiivsemad vulkaanid asuvad keskosas, näiteks Tšiilis on umbes 50 aktiivset vulkaani) ning toimub tihti maavärinaid. Alljärgnevalt satelliidifoto Andidest:

Andide kõrgeimaid tipud on:

Aconcagua (Argentiina) – 6962 meetrit

Ojos de Salado (Argentiina, Tšiili) – 6891 meetrit

Monte Pissis (Argentiina) – 6792 meetrit

Cerro Mercedario (Argentiina) – 6770 meetrit

Huascaran (Peruu) – 6768 meetrit

Aconcagua asub Argentiinas, umbes 15 km Tšiili piirist. Nime Aconcagua päritolu ei ole tänaseks üheselt selge, levinumad on kolm selgitust: Mapuche keelsetest sõnadest Aconca-Hue (teravamad pliiatsid said juba ise aru, et tõlkes tähendab „tuleb teiselt poolt”), Quechua keelesetest sõnadest Ackon Cahuak (tõlkes tähendab „kivi vahimees/vaht”) või Anco Cahuac (tõlkes tähendab „valge vahimees/vaht”).

Mägironimise seisukohast ei ole tegemist keerulise mäega (kui valida põhja suunalt algav rada, vt pilti) (tegemist rajaga, mille ka meie valime, siinkohal üks video Jordan Romero teekonnast tippu, mis annab mingi ülevaate teekonnast - Jordan Romero veebileht on siin, tegemist lapsega, kelle unistuseks (või tema vanemate omaks) on saada kõige nooremaks inimeseks, kes on roninud 7 kontinenendi kõrgeimasse punkti), enamik probleeme tuleneb kõrgusest (hapniku osakaal õhus on 40% merepinna tasemest), tavaliselt tehakse Aconcagua tipp ilma lisahapnikuta. Esimesena ronisid nähtavasti Aconcagua tippu Inkad, esimene eurooplaste poolt juhitud ekspeditsioon toimus 1883. aastal ja esimene edukas eurooplaste juhitud ekspeditsioon toimus 1897. aastal inglaste juhtimisel (esimesena tõusis 14. jaanuaril 1897 tippu Šveitsi giid Matthias Zurbriggen). Noorim Aconcagua tipus käinud mägironija on tänaseks Matthew Moniz (16.12.2008 – oli sel hetkel 10 aastane) ja vanim Scott Lewis (26.11.2007 – oli sel hetkel 87 aastane).

Viimastel aastatel on keskmiselt ca 7 000 inimest aastas taotlenud luba Aconcagua Provintsi Parki sisenemiseks, umbes 50% eesmärk on jõuda mäe tippu, tavaliselt jõuab tippu umbes 30% mägironijatest (aastas keskmiselt seega ca 1100-1200 inimest). Iga aasta hukkub mäel keskmiselt 2-3 inimest (2009. aastal on olnud väidetavalt juba 5 hukkunut). Alljärgnevalt detailsem info viimaste aastate mägironijate arvu kohta (Aconcagua Expedition andmed):

Kuu	03/04	04/05	05/06	06/07	07/08
November	430	377	491	539	586
Detsember	2036	1711	1984	1996	1998
Jaanuar	2746	2580	2636	2769	2985
Veebruar	1567	1478	1596	1536	1560
Märts	215	344	583	473	529
Kokku	6994	6490	7290	7313	7658

Veel huvitavaid fakte/lugusid Aconcagua kohta:

1994. aastal jõudis Saksamaalt pärit abielupaar Plaza de Mulas laagrini, kuid kohtuotsuse tõttu kõrgemale tõusta ei saanud. Kohus otsustas, et paar ei tohi oma 2. aastase lapsega kõrgemale tõusta ja peab mäelt lahkuma.

Hooajal 1985/86 tegi Fernando Garrido Aconcagual maailmarekordi ellujäämises (kohmakas tõlge, inglise keeles world survival record). Hispaania päritolu mägironija oli mäel 66 päeva, vaatamata vähesele hapnikule, madalatele temperatuuridele (kuni -45 kraadi C) ja tugevale tuulele (kuni 200 km/h).

1990-ndate alguses esitasid Briti mägironijad taotluse püstitada mäe tippu 40 meetrine torn, et inimestel oleks võimalik ronida üle 7000 meetri kõrgusele. Tänaseni pole torni kahjus ehitatud.