Viimased paevad

Nonii, ongi uus kaes ka siinpool kera. Tuli teine ladinaameerikalikult hoogsate rutmide saatel, tana hommikul olla vaidetavalt (Art tahtis siin mingi 12 hommikust suua) linn olnud taiesti valja surnud, aga noh arvestades milline moll kella 6-7ni kais on see aru saadav. Ise magasin siis veel ondsat und ja kui ma 3 aeg hommikusoogini joudsin, siis olin kohalikega okva uhes rutmis. Aga see selleks, eilsest: Eestlase jaoks oli maru harjumatu see, et enne seda, kui kell 12 polnud loonud, pidu kui sellist praktiliselt ei olnud, voi noh oli, aga linna keskvaljak oli lapsi tais ja oli laste disko. Puha siuke tunne oli, et mida varki, raagiti vagevast uusaasta peost ju igalpool enne. Siis lasti ilutulestik taeva poole ajama, mis oli igati tuus vaatepilt ja uletas vististi eesti suguvendi kull ja siis laks moll lahti. Koik see linnarahvas oli mere aarde platsile ja muulidele tee leidnud ning kerge tantsupeo tunne oli, me kull liigutasime enda tagumikud suht kabedalt edasi Bongo baari ja Panga diskoteeki, kus tantsuporand laienes suht kiirelt ka toolidele laudadele. Nalja sai uhesonaga.

Lisaks vana aasta kokkuvotetele joudsime eila kiire arvutuse tulemusel jareldusele, et vahem kui nadala parast oleme juba Eestimaal tagasi, ning mina avastasin oudusega, et pean vist juba neljapaeval oma tagumiku kontorisse vedama. Noh, kui lennud ei hiline ja ajavahega kohanemine liiga johkraks ei osutu, siis tuleb ara, ma usun. Enne seda aga on meil veel siin Santa Cruzi armsal saarel tanane (mis juba poolenisti ohtus, kell 4 labi) ja homne paev (plaanis ranna lebo ja surf), siis tsiba lendu, oopaevake Quito vaatamisvaarsustega tutvumiseks, veits lendu ja oopaevake Madridis. Ja siis 6. ohtul mingi 22 aeg voi nii - Tallinn hoia alt. Prr, ma ei tea palju teil seal hetkel temperatuur on, aga siinse kleepeka 30+ ohu ja 26 kraadise vee vahetamine miinuse vasta saab vaike katsumus olema, nii umbes 40 kraadi temperatuuri muutust on paris mitu.

Nuud aga peaks vist pisut valgust heitma oma kruiisile siinses saarestikus, millelt eila tagasi saabusime. Taiesti uskumatu loodus on siin ma utlen! Kurat, oli saari, kus ukskoik kuhu poole vaadates jai sulle silma vahemalt kolme liiki elukaid. Oli selleks kombinatsiooniks siis Merilovi, iguaan ning krabi, sinijalgne buubi (no ausona ei tea kuda see eestikeeli on), punase kurgualusega fregatilind ja albatross voi oli kuskil asjasse segatud moni pingviin voi kilpkonn voi flamingo voi veel miskit. Suht uskumatu oli see pilt enamasti igastahes. Kaisime ka snorgeldamas korduvalt, onnestus ujuda nii kilpkonnade, merilovide kui ka haidega. Laevast silmasime mingi ohtu ka delfiine. Varvilisi kalu vee all liiga palju ei ole (noh, korallrahudega vorreldes vahemalt), kull aga on suht viisakaid kalaparvi voimalik kohata. Kokku uhesonaga suht omaparane ja algeline (imetajaid praktiliselt ei ole) okosusteem vaatab igal sammul vastu, oht muidugi on, et vaatamata koigile pingutustele seda susteemi siin muidugi liiga kauaks enam ei ole. Arutasime siin Artiga ukspaev, et oleme viiamse kuu pooleteise jooksul niipalju hammastavaid asju nainud, et suht kullastus on ja raske on juba imestada. Ei oska justkui monda asja enam hinnata. Oleksin just merilovile otsa astunud, sest ei tahtnud fregatilinnu pesast kus poeg praaksus paris meetri pealt mooduda. So what? Kuidagi tavaline tundub. Vaatad kuidas teised turistid ahhetavad flamingosid vaadates ja motled, et kurat, alles kolm nadalat tagasi boliivias flamingosid nahes oli endal kah siuke wow efekt, aga seekord tundub juba et just another day. Uhesonaga, paradiisiga ja uskumatute asjadega harjub ara. Perspektiivi on vahepeale vaja. Tagasiulatuvalt hiljem moeldes ma kahtlustan hakkame alles aru saama, mida koike nagime. Kokkuvottes osutus minu lemmiksaareks meie tripil igatahes Espanola, pisikene North Seymour oli kah paris hammastav osade lindude poolest. Uldiselt on koik saared suhteliselt erinevad, monede juures on vaga hea snorgeldada, teistel astud praktiliselt igal sammulñ peaaegu mingile elukale otsa, aga kui keegi plaanib ise siia tulla, siis kindlasti maksaks teha mingi lounapoolne kruiis, kus Espanola sees, sest sinna niisama mingi kiirpaadiga ei saa. Edasi saab vastavalt maitsele juba kombineerida mingeid asju juurde. Selge on igatahes, et tasub ka jalgida, kas 5 voi 8 p'aevane kruiis seda ka on - sest ilmselgelt nimetada viiepaevaseks tripi kus lahkud esimsel ohtul kell 22 ja saabud viimasel paeval kell 8 on vaike liialdus... Nonii meil see asi pohimotselt valja nagi, pohilises osas olime sellega ette kursis, aga lihtsalt tekib vahepeal selline tunne, et kui kuradi lolliks uht turisti (sind) peetakse, kui talle nagu rauda raiutakse isegi peale kusimist, et where do you see 5 days, et commoon, it is our 5 day trip :). Uldse sai meil korraldusliku poolega omajagu hammingut. Alguses paeval 11.30 laevale minek ja kruiisi algus osutus lihtsalt sinna sooma minekuks, misjarel saime seda sama saart vaadata pool paeva, kus me juba mitu paeva vedelend olime. Aga noh, see oli koomes selle korval, kuidas mul onnestus laevast maha jaada San Christobalil. Asjalood olid nii, et laksime koos oma ulekeskmise ebaprofessionaalse giidiga maale ohtul kui laev sadamasse saabus ja pidime oosel 1 aeg laevale tagasi minema, algse plaani jargi. Siis kui juba maale joudsime, selgus esiteks, et meie laevalt ukski meeskonna liige meile vastu ei viitsi 1 aeg tulla ning et me peaksime taksopaadi leidma. Igaks juhuks, kui taksopaati ei leia, siis giid ise pidi 5.30 aeg hommikul tagasi laeva minema, et saame siis temaga. No moeldud moeldud. Kui me siis Art poisiga 1 aeg peale paari Caiprihiniat taksopaati hakkasime otsima, selgus, et sellist elukat enne hommikut kull kuskilt valja ei aja, olime kull ulekeskmise puudlikud ja leidsime mingi kohaliku isegi, kes meid paari paadimehe uksetaha soidutas ja uritas neid veenda meile transat pakkuma, aga louna ameerika ettevotlikkusa ei ole aasia voi pohja aafrika omaga absoluutselt vorreldav. Kui on siesta, on siesta, kui on o"o", on o"o". Kull aga leidsme endale sobrad, uhe bandi, kes olid Guayaquilist esinema tulnud. Nojahh, igatahes umbes 2 ajal voi nii jai Art sadamasse pingile puhkama ja ma laksin mingi rahvaga veel linna peale. Olin ilusti ja kenasti 5.30 tagasi ja puha, leidsin endale ka takso, millega siis mooda sadamat ringi soitsin. Mida aga ei olnud oli laev... Art, nagu hiljem selgus oli veits enne 5-t esimese kalamehe púudnud ja laeva peale saanud, giid kuradi tobras oli kah 5-st laeva peale roninud. Ning laev oli sadamalogi jargi moned minutid peale 5-t sadamast lahkund - uhesonaga, giid poiss ise kah ei teadnud, mis paska ta suust valja ajas, kui 5.30 laevale minekust raakis. Iseensest midagi katki ei olnud, sest selle ohtupooliku pidime nagunii seal linnas veetma, seega laks laev aind vaiksele tuurile korval lahte, aga sellise orgunniga (see polnd ilmselgelt ainus giidi nali) on rallisoitmine veits raskendatud. Tegin siis eelmisel ohtul kohatud bandiga ja nende bandi bussiga saarel iseseisva tuuri, oli ule keskmise lobus ja sain isegi vokalisti koha bandis, aga honorari mitte tuksi keeramise nimel jatsin selle realiseerimata :). Parastlounal sain siis laeva peale, utsin giidile mis asjast arvan, kaisin koos rahvaga muuseumis ja magasin kolm tundi - oo oli ilmselgelt vahele jaanud. Elu on seiklus igastahes :). Ahjaa, rahvast raakides, siis seltskond oli meil suht kirju, oli kaks pedet hispaaniast, kaks vanemat ecuadori paari, kellest uks oli 30 aastat Sydneys juba elanud, kolm paari sakslasi, uks daam Koreast ja uks Taanist. No ja siis meie muidugi.

Aga tommaks nuud otsad kokku, Art joudis siin kah beachilt tagasi, lamme teeme vaikse milkshake voi jaatise kusagil. Peatse jallenagemiseni.

Massa