neljapäev, 10. detsember 2009

Uyunis

Heipa, joudsime tana peale loogastavat 46 tunnist vahelduva eduga bussitrippi Uyunisse - homme lamme siinset soolakorbe avastama 3-ks paevaks Jeepi trippiga. Kui teepealsetest sundmustest raakida, siis oli reis nagu reis ikka, paar vaikest seiklustvahepeal. Asusime Mendozast bussiga Salta poole teele, asi algas kohe vaikse hilinemisega, ootasime pool tundi ule aja kaies narviliselt uhe oote posti juurest teise juurde, 4-5 korda kinnitust kusides, et meie buss pole jalga lasknud - ilmselgelt vahene hispaania keel annab tunda ja englishi hablamisega on asjad nagu nad on. Saime siiski ilusti paale ja 18 h voi nii suht mugavas bu8sssis nautida. Saltas oli meil oma tubli 6-7 tundi, kuna eelmise buss hilines. See oli igati kasuks, Salta linn jattis vagagai monusa mulje, meeleldi oleks sinna kauewmakski jaand, kaisime trossraudteega maepeal vaadet nautimas, nautisime linna keskplatsil vaga head liha ja kohalikku oltsi, kaisime vesirattaga soitmas jne. Oine 7 tundi La Quiaca suunal nii meeldivad ei olnud, aga hommiku enne 5 olime seal, et ule piiri Villazoni minna. See oli iseensest juba kerge seiklus, maa oli kull bussijaamast piiripunktini luhike (ca 1 km) ja meil oli ilmselgelt ka piisavalt oidu, et oma vaarisaasju veits hajutada, eelkoige kull piirivalvele moeldes, aga no kaks valget turisti veits enne kella 6 linna tanavail on ikka hea skammi voimalus. Suht kohe haakis mingi tuup meile end osavasti kulge, kes vaitis et laheb kah ule piiri. Alguses tundus asi enam vahem, ja jutt nii palju kui sest aru sai polnd kah koige hullem, aga kui tuup asus mingi pollu juures vaitma, et nae, tehtagu siin parem poord, piiripunkt on seal, oli asi enam kui kahtlane. Me siis mitte oma koige suuremas ganiaalsuses kull talle ei jargnend, aga sammusime veits otse, kull ilmselgelt piiri poole, aga mitte mooda suurimat teed edasi oma 15 m, enne kui kahtluse uss hinge narima hakkas. Suvendas seda oige kiirelt siis mingi boliivia lipu varvides mutsiga tondi ilmumine, kes vaitis end mingi asjamehe olema, seepeale oli selge, et mingi skamm on kasil ja taandusime rahulikult ilma neist valja tegemata ja oma passe valja votmata. Loll pea palju vaeva, piiripunkt ise oli muidugi aind 200m kaugusel, olime veits nihu oma orientatsioonis pannud paralleelskaalal. Seal saime oodata loomalikult paris hoolega, enne kui miskit tomimuma hakks, kuigi idee poolest tegu 24 h punktiga. Protseduurid ise olid kiired.

Uks asi mis kohe silma hakkas oli ASrgentiina ja Boliivia vaheline erinevus. Ilmselgelt on uks euroopaga sarnane ja teine on Ladina Ameerika, selle sona koige otsesemas tahenduses. Argentiinas on kull slumme ja varke, kuid infrastruktuuri ja muu poolest kuulub ta pigem arenenud maailmaosa, boliivias ei anna vaesus aga habeneda. No bussiliiklus oli esimene kus seda omal nahal tunda saime. Bussid ja teed olid molemad taiesti vorreldamatud (no samas, olgem ausad, teed ehitati ning lisaks argentiinas nii karuperses kaidud ei saanud busiiga) Samas on boliivia loodus vaga ilus ja voitis minu sudame juba vabalt, vaatamata sellele, et teed olid sellised et tagaistmel siruli kaies sai kohati nii 70 cm korgusel istme kohal lennus kaidud, kui suurem kraav tee peale ette jai. Bussiisoitu kuulusid loomulikult ka sellised asjad nagu kaduma lainud rattapolt mida umbes pooltesit tundi lahimast linnast toomas kaidi ja mil ajal muu rahvas lebotas umbruskonnas ning mokitav kitse poeg, kes sel ajal bussi ronis. Uldiselt oli buss siiski paremas seisukorras kui indoneesias ja ka elusfarmiloomi seal sees vahem (vaid kassid koerad). Kuigi, olgem ausdad, tegu oli ka suht kaugsoidu bussiga (9 h), mistottu sellega turule ei mindud.

Nujahh see siis selleks, igastahes, homme algavast tripist loodame palju, see siis enne seda kui 24 tundi peruusse Cuscosse minek ees seisab - Titicaca jaab esialgu vahele, avastasime siin mooda minnes, et peame 13 ohtal cuscos olema Inca traili jaoks, mitte 16 ohta, nagu kuskilt ekslikult mae peal ollles arvamus tekkis :))). Aga noh, see eest peale Inca traili hetk aega, enne kui Galapagosele lendame :). Tervitused koigile lugejatele, kelle arv siin viimastel paevadel tublisti tousnud on, ulatudes moni paev isegi pea 50-ni.

Massa

1 kommentaar:

  1. Tervitused kodustelt!
    Indrek mul on sulle selline teade: Palun saada e-mail tolliagentuur@post.ee ja kirjuta, et pakk, mille saatsid Argentiinast sisaldab sinu kasutatud rõivaid mägironimiseks ja et see ei maksa üle 140EUR-i (nt.maksab 130EUR), sest meil muutus vahepeal seadus ja väljaspoolt euroliitu tulnud pakid lähevad ilge tolli alla kui hind üle eelpooltoodu. Sinu paki hind olla märgitud 1300USD, mis nõuab maksmist, aga toll on praegu inimlik ja helistas, et neile kiiremas korras kirja saadaksid, siis ei pea raha maksma oma kasutatud varustuse eest. Toredat seikluste jätku!
    Emps ja co

    VastaKustuta